Teretulemast, Külaline. Palun logi sisse või registreeri.
22.01.2018, kell 10:17
24649 postitust 2499 Teemas vastas 319 Liiget
Uusim liige: KristoK
Eesti Kristlik Foorum  |  Vaba teema  |  Vaba mikrofon  |  Torino surilina « eelmine järgmine »
Leheküljed: 1 [2] 3 | Liigu alla
Autor Teema: Torino surilina  (Loetud 21927 korda)
kantor
Usaldatav foormulane
Wana kala
*****
Offline

Vastust: 1451


alguses oli vaikus... ja siis lõi Jumal muusika


Re:Torino surilina
« Vasta #15 on: 17.05.2005, kell 22:58 »

Torino Surilina - ülestõusmise tunnistaja

Küllap meil kõigil on oma ettekujutus Jeesuse välimusest. Kunstnikud on Jeesust üsna erinevalt kujutanud. Juutide seas oli ja on inimestest pildi tegemine keelatud, seetõttu pole vist keegi Jeesust natuurist maalinud. Teadlaste arvates on tema välimus siiski teada. Tänapäeval Torino Surilina nime all tuntud linasel kangal, mille sisse pärimuse järgi keerati Jeesuse surnukeha, on tõesti jäädvustunud esimesel sajandil ristilöödud juudi kujutis. Pilt on jäädvustunud mingi tundmatu, tuumaplahvatuse sarnase jõu mõjul fotonegatiivi sarnaselt. Isegi kaasaegsete vahenditega pole võimalik sellist pilti kunstlikult luua. Evangeeliumites pole mainitud, et surilinale oleks jäänud mingi kujutis, on öeldud vaid, et jüngrid olid väga ehmunud. Siiski on kirjalikke allikaid juba esimesest sajandist, mis tunnevad Kristuse näopildiga lina.

Ristiusk on ülestõusmisusk. Me teame, et apostlid ei olnud kari kergeusklikke, vaid Tooma näite põhjal ei uskunud enne, kui olid pistnud käe ülestõusnu külje sisse. Jeesus ei keelanud seda. Ka tänapäeva inimesele ei saa panna pahaks, kui lood 2000 aasta eest juhtunud asjadest enam usku ei ärata ning otsitakse oma usule käegakatsutavamat kinnitust. Ei saa pahaks panna, kui tunnistused tühjast hauast ja Ülestõusnu ilmumistest jätavad kahtluse südamesse, et kõik see oli jüngrite korraldatud, et nad varastasid surnukeha, või nagu Koraanis öeldud, löödi Jeesuse asemel risti hoopis keegi teine.

Nagu kord uskmatul Toomal lubas Issand pista käe oma külje sisse, nii lubab ta täna teadlastel teha katseid oma surilinaga. Torino Surilina on väärtuslik tunnistus sellest imest, mis ülestõusmishommikul aset leidis ja millele kogu ristiusk rajaneb. Apostlid ei olnud filosoofid, kes mõtlemisega oleksid ristiusuni jõudnud. Ristiusk ei ole vaid mõte. Mida vähem usk on seotud kogetava, nähtava maailmaga, seda vähem on see ristiusk.

Itaalias Torino toomkiriku kuninglikus kabelis säilitatkse maailma imepäraseimat reliikviat, Kristuse Surilina. See on 4, 36 m pikk ja 1, 08 m lai linane kangas, millele on seniteadmata moel jäädvustunud kahekordne Jeesuse täispikkuses kujutis - eest ja seljatagant. Paljud ajaloolased on arvamusel, et tegu on sama linaga, mis oli juba esimese sajandi kirjalikes allikates tuntud bütsantsi mandylionina ning mis kadus natuke enne seda, kui praegune Torino Surilina 14. sajandil Templiordu kaudu Prantsusmaal välja ilmus. Zürichi kriminoloog Max Frei on linal esinevate õietolmude alusel kindlaks määranud selle eseme teekonna Palestiinast Prantsusmaale, mis vastab täiesti ajaloolaste andmetele.

Esimest korda lubati seda lina pildistada aastal 1898, mille järel algasid kohe erinevate teadlaste uurimistööd. Sorbonne'i ülikooli võrdleva anatoomia professor Yves Delage kinnitas 1902. a. Pariisi Teaduste Akadeemia ees, et pilt surilinal on anatoomiliselt täpne ja arvatavasti tundmatu biokeemilise reaksiooni tulemus. Arvati, et tegu oli reaksiooniga, mis tekib äsja suurtes piinades surnud inimese kehast erituva vedeliku kokkupuutel aaloe ja mürriga. Kaasaegseid ärritas selline seisukoht, kuna ka sajandi alguses oli ristiusu vastane meelsus moes.

Paarkümmend aastat hiljem muutus ka ateistidest teadlaste suhtumine seoses dr. Pierre Barbe katsetustega, mida viimane laipade peal sooritas Saint Josephi haiglas Pariisis. Uutele teadmistele toetudes on uuritud haavu surilinal ja jõutud selgusele, et need kuuluvad muistse Rooma impeeriumi reeglite järgi ristilööd mehele. Teda oli pekstud kolmerihmalise rooma piitsaga flagrum, mille otsad lõppesid kahekordsete tinakuulidega. Need piitsalöögid on surilinal näha, peksmine toimus tagant, kuid mitmed löögid on langenud üle õla rinnakorvile ja vigastanud kopse. Ameeriklasest dr. Anthony Sava on kirurgina täheldanud, et sellisel juhul tekib sageli rinnakelmesse palju verist vedelikku, mis seletaks evangeeliumis mainitud "vere ja vee" voolu piigihaavast.

Ristilöömise lugu saab lina järgi "kontrollida". Haavad õlal viitavad mingi raske eseme kandmisele, põlvevigastused näitavad, et ohver on mitu korda kukkunud.Naelaaugud on käerandmeis ja mitte peos nagu maalidel enamasti kujutatakse. Arstiteadus teab, et vaid randmed on küllalt tugevad keharaskuse kandmiseks, peopesa rebeneks. Peale naeltehaavade on külje sees veel elliptilise kujuga haav, mis oma ristlõikelt vastab rooma piigile, lanceale. Sügavad haavad peas näitavad, et tegu polnud mitte lihtsa kibuvitsapärjaga, vaid Jeesusele oli terve põõsas pähe surutud. Dr. Judica-Cordiglia on välja arvutanud, et mees surilinal oli 181 cm pikk ja kaalus 77 kg. Näojoonte ja kehaehituse järgi on kindlaks tehtud, et tegu on juudisoost mehega, soeng viitab esimese sajandi juutide soengutele. Esimesele sajandile viitab ka surilina kanga materjal ja kudumisstiil.

Ateistide esimene vastuväide oli, et tegu on lihtsalt linale joonistatud pildiga. Kaudseks vastuargumendiks sellele väitele on see, et kujutis on tehtud negatiivis, ehkki tollal fotograafiat ei tuntud ja tõelist pilti nähtigi alles fotonegatiivilt eelmise sajandi lõpul. Lina aga on sellisel kujul tuntud olnud 14. sajandist. Samuti ei harrastatud tollal inimese kujutamist realistlikult. Jeesuse kujutamisel tehti naelahaavad reeglina peopessa, okaspärg oli vaid sümboolne. Tähelepanuväärne on ka kujutise seletamatu kolmemõõtmelisus. Tänapäeval tehtud ülesvõtted ja suurendused näitavad, et niivõrd detailiderohket maali ei suuda luua ükski inimkäsi. Keemikud pole leidnud jälgi sellest, et kujutis oleks mingi värviga tekitatud.
Pasadena Jet Propulsion Laboratory uurijad, kes kosmosest saadud ülesvõtteid analüüsivad, on kindlaks teinud, et Torino linal ei ole mingit suunavat elementi peale peksuhaavade. Klinomeetriline pilt tõestab lõplikult, et lamaja portree ei ole sündinud inimese teost. Selle on tekitanud mingi jõud.

Tuumaenergia ja selle avaldused on andnud teadlastele uusi mõtteid. 1977. a. kongressil Albuquerqueis tuletati meelde, et Hiroshima aatomiplahvatus on kinnistanud varje ja vorme kivipinnale. Nii on ühel püstijäänud pangaseinal näha maalrit pintsli ja värvipotiga. Jeesuse puhul pidi kujutise tekitanud energia lähtuma tema seest, mitte väljastpoolt. Tuleb meelde evangeeliumi jutustus Jeesuse muutumisest Taabori mäel, kus tema pale ja riided hiilgasid.
Logged

Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Ps 139:14
kantor
Usaldatav foormulane
Wana kala
*****
Offline

Vastust: 1451


alguses oli vaikus... ja siis lõi Jumal muusika


Re:Torino surilina
« Vasta #16 on: 17.05.2005, kell 23:00 »

järg eelnevale

Rahvusvahelisel Torino Surilina Uurimise Keskuse poolt korraldatud sümpoosiumil Roomas 10. -12. juunil 1993 tegid eksegeetikaprofessorid R. Babiner ja B. Riboir avalduse, et kujutis Torino Surilinal kannab erilist märki, mis vastab Jeesuse surilinade asetusele, nii nagu seda Johannese evangeeliumis (20. 3-7) kirjeldatakse. Tõlkides neid ridu kreeka keelest nendivad nad, et väljendit eiz cena topon on valesti tõlgendatud kui ühes ainsas kohas või isegi teises kohas, kui tegelikult peaks seda tõlkima selles samas (omas) kohas. Seletus on järgmine: Jeesus oli kaetud linaga, tema pea oli lõua alt linase lindiga kinni seotud. Kui Johannes sisenes hauda, siis ta nägi ja uskus, ütleb evangeelium. Mida ta nägi? "Johannes nägi", ütleb B. Riboir, "et surilinad olid jäänud puutumata, omale kohale hauas. Ta mõistis, et Jeesuse ihu ühel hetkel lihtsalt haihtus läbi linade, jättes need puutumatult omale kohale nagu tühja kookoni." Tuleb meelde, kuidas ülestõusnud Jeesus ilmus jüngrite juurde läbi suletud uste. Transfiguratsioonis muutuvad inimesed ja koos nendega ka esemed.

Professor J. -B Rinodo tõestas 1993. a., et linase kanga pommitamisel prootonitega võib saavutada ligilähedase kujutise tekitamist kui Torino Surilinal. Kuid pole mingit seletust, kuidas oleks surilina võinud kiirgada ultra-violettkiiri või prootoneid.

Eestimaal on Torino Surilina kohta ilmunud artikleid Fanny de Siversilt. Kuna viimane selleteemaline on aga kirjutatud 1990. aastal, siis ei olnud veel 1993. aasta sümpoosiumi tulemustest teada midagi. 1988. aastal aga oli radioktiivse süsiniku meetodile tuginedes tunnistatud Torino Surilina võltsinguks, mis pärineb aastaist 1260 -1390 - st täpselt ajast, mil ta välja ilmus aastal 1357, kui krahv Geofroy de Charny ta Lirey kirikusse viis. Siiski teadis Fanny de Sievers, kelle artikleid ma siinkohal kasutanud olen, et võltsinguks tunnistamiseks oli vähe teaduslikku materjali ja kogu loos etendas üsna kahtlast osa British Museumi ekspert Michel Tite. Nimelt oli ta kordineerinud laboratooriumide töid, kuhu olid saadetud analüüsitavad riideribad, ja ta ei lubanud enda kõrvale mitte ühtegi vaatlejat, ka mitte prof. Gonellat, kes oleks pidanud koostatud programmi kohaselt juures olema. Tulemus kuulutati põhjendamatult kiiresti välja. Millegipärast ei arvestatud üldse eelnevate kogemustega, mille põhjal radioaktiivse süsiniku meetod on andnud palju suurema kõikumisega tulemusi. Samuti on mitmetele muudele faktidele tuginedes tulnud varemgi C 14 abil saadud daatumeid ümber hinnata. Epistemoloog Arnaud Aaron Uspinsky, interdistsiplinaarsete teaduslike konstanteeringute rahvusvaheline ekspert väidab 1990. a. publikatsioonis, et surilina ehtsus on tõestatud juba seeläbi, et tema puhul keemilised, bioloogilised, arheoloogilised, fototehnilised ja muud teaduslikult kontrollitud andmed konvergeeruvad. Sellise hulga teadusliku materjali kõrval ei saa radioktiivse süsiniku meetodit üle tähtsustada. Lõpuks tunnistasid ka katse eest vastutavad inimesed, et katsetingimustest ei peetud kinni.

Vastaste tüüpiline hoiak väljendub professor Tite'i seletustes: ta olevat kõik usklikud laboratooriumist eemaldanud, kuna need ei olevat võimelised objektiivseteks vaatlusteks - nende usk toovat kaasa midagi "maagilist".

Nüüdseks on esialgne radioaktiivse süsiniku meetodil saadud tulemus ümber lükatud. Eelmainitud 1993. a. sümpoosiumil demonstreeris vene teadlane Dmitri Kuznetsov näitlikult riski, mis võimaldab suuri ebatäpsusi linase riide dateerimisel radioaktiivse süsinikuga. Arvestades termilisi ja linasele riidele omaseid erieffekte, välistas D. Kuznetsov eelneva dateeringu ajal seatud piire ning luges surilina hoopis vanemaks, esimesse sajandisse kuuluvaks.
Samal sümpoosiumil esitati veel kaks uut uurimust. Üks oli seoses ungari tekstiga, mida hoitakse Budapesti rahvuslikus muuseumis - Prei Koodeks, mis on dateeritud 1192 - 1195 a. Selles on kujutised neljal pildil Jeesuse ristilt võtmisest ja hauda, surilinasse panekust. Professor J. Lejen uuris iga pildi detaile ning jõudis järeldusele, et koodeksi autoril on olnud ees mudel, millel olid kõik samad iseloomulikud jooned, mis Torino Surilinalgi.

Teise panuse tegid numismaatikud: J. -M Clerk tegi avalduse, mille kohaselt ta avastas uurides 2254 Bütsantsi impeeriumi münti, mis olid vermitud 350 kuni 1453 a., et enamus neist müntidest, mõned 6. sajandist, kannavad Kristuse kujutist, mis otsekui kopeerib Surilina kujutist.
Sajandi algusest alates on üles astunud inimesi, kes on esitatud vastuväiteid Surilina autentsuse suhtes. Küsimus pole sugugi selles, et kaasaegsele maailmale oleks Jumal võõras, küsimus on selles, et kaasaegse maailmapildi järgi püütakse Jumal suruda kuskile kosmilistesse kaugustesse, nii et tal meie maailmaga mingit pistmist ei ole. Inkarnatsiooniusk ei mahu sellesse maailmapilti. Inimene tahab olla ise kogu nähtava ja kogetava maailma peremees. Ta ei salli asju, millest ta aru ei saa. Ta võitleb teadmatuse vastu kahel rindel. Üheltpoolt püüab saladusi tundma õppida, teiseltpoolt aga arusaamatuid nähtusi olematuks tunnistada. Ristiusuga sellist maailmavaadet ühendada on võimatu. Kuid just inkarnatsiooni ning ülestõusmise saladused, mis on kaasaegsele mõtteviisile nii võõrad, on õpetanud inimesi rohkem kui miski muu nägema ka selles maailmas Jumala loodud ja pühitsetud maailma, seda hindama ja armastama.
Logged

Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Ps 139:14
Waba Wend
Foorumi admin
Wana kala
*****
Offline

Sugu: Mees
Vastust: 5778


Waba Mees Wabal Maal Lepingus Kõikväelise Jumalaga


WWW
Re:Torino surilina
« Vasta #17 on: 17.05.2005, kell 23:23 »

Päris põhjalik ettekanne. Kas kirjutasid selle kõik ise  Roll Eyes

See neutronkiirtega pommitatud fotonegatiiv kangal ongi müstika ja suurt osa just see paelubki!

infot
Logged

Margus
Külaline


E-mail
Re:Torino surilina
« Vasta #18 on: 03.10.2005, kell 12:19 »

Kõigepealt üks väga oluline aspekt; nimelt, SURILINA pole usuküsimus, vaid teadusliku uurimise objekt.

Mind isiklikult ei veenud õietolmu asjaoludes mitte nii väga selle sarnasuse asjaolu, vaid selle ajakohasus, tollal levinud Jeruusalemma floora spetrumile. See võimaldab väita, et kunagi oli lina selles piirkonnas, mitte et ta oli selles piirkonnas. Küsimus on ju selles, millal see oli Jeruusalemmas.

Juudi veendumuse kohaselt ei pestud surnut verest puhtaks. Linalt saadi veregrupp: AB.

Naelahaavad polnud peopesades, vaid käerandmel.
Anomaalia - erandlik plekk tagantvaates jalatallal, see oli tänavapori. See viitab asjaolule, et ta kõndis oma viimase teekonna paljajalu.

Jääb ka üks mõistatus, et kuidas tekkis pilt surilinale? Kuid piisavalt paljud tõendid teevad siiski tõenäoliseks, et see ristilöödu oli Naatsareti Jeesus.
Logged
kantor
Usaldatav foormulane
Wana kala
*****
Offline

Vastust: 1451


alguses oli vaikus... ja siis lõi Jumal muusika


Re:Torino surilina
« Vasta #19 on: 18.02.2006, kell 16:35 »

Torino surilina elab oma elu
Tiit Kändler, teadusajakirjanik
EPL 17.2.2006

Torino surilina on elanud kauem kui tänapäeva olümpiamängude idee.

Torino katedraalis hoitakse kristliku maailma kõige kuulsamat kudumit, mis on pakkunud huvi mitme põlve teadlastele.

See on Torino püha surilina, mille tarbeks on katedraali koori kõrvale ehitatud ekstra kabel. Ja püha surilina hoiti viimase ajani nagu surematu Kaštšei hinge vene muinasjutus: hõbedases anumas, mis asub raudkastis, mis omakorda paikneb marmorkirstus, see aga kabeli altaril olevas urnis.

Vahel harva, olgu siis vabast tahtest või sunni peale, tuuakse püha reliikvia välja. Viimati näidati püha kudumit rahvale 2000. aasta augustist oktoobrini paavst Johannes Paulus II tahtel. Kummalisel kombel läks püha eseme hoidmiseks rajatud kabel 1997. aastal põlema, nii et pühadus ise jõuti vaevu välja tuua.

Kolme aasta eest maikuus, mil mina Torino katedraali ukse vahelt sisse pugesin, muidugi surilina ennast ei näidatud. Küll aga oli toomkiriku põhjaseina äärde tõmmatud kuulsa lina koopia. Asi seegi. Sest väidetavalt on tegu ikkagi Kristuse surilinaga, millesse ta olevat mähitud, kui ristilt maha võeti.

Torinosse sattus reliikvia pärast pikka Euroopa pühamutes ekslemist 1578. aastal, sadakond aastat pärast katedraali ehitamist. Tol ajal oli Torino, see Po jõe maalilistele mägistele kallastele rajatud linn, Savoia valitseja Emanuele Filiberto pealinn ja ühtlasi üks olulisemaid linnu siin- ja sealpool Alpe. Rikkusi voolas siia kokku nii Po jõe äärsetelt Lombardia põldudelt kui ka Provence’i uhketest sadamalinnadest. Pole siis ime, et reliikvia, millest vanim kirjalik ülestähendus pärineb küll 14. sajandist, ent mida kaudsete tõendite abil on väidetud pärinevat aastast 33, maabus just siin.

Üle nelja meetri pikkusele linasele kangale jäädvustatud kujutis on tõepoolest hämmastav. Selles pole kahtlust. Selgesti on eristatav habemes mehenägu, torkehaavad mehe randmetel ja küljel. See püha lina on toiminud justkui röntgeniaparaadina ja jäädvustanud sellesse mähitud kangelase meie jaoks nii eest- kui ka tagantvaates. Pole midagi kosta, tõepoolest mõjuv! Ja seda mõju suurendab minu jaoks mu kõrval musta mähitud naisterahvale sosinal selgitusi jagav paater.

Reliikvia nüüdisaegsed uuringud said alata pärast 1898. aasta maikuud, mil jurist Secondo Pia sai loa seda pildistada. Juhtus esimene ime. Negatiiv osutus positiiviks. Lina oli toiminud justkui kristliku maailma esimene fotokaamera. Seejärel said ülesvõtete kallale asuda ka uudishimulikud teadlased.

Surilinal on tulekahjustusi. Veeplekke. Vereplekke. Kuid eelkõige selgelt eristatav kujutis, mis pole imbunud läbi lina kudede, vaid paikneb ainult selle pinnal.

Selgust ei ole ega tule

Kõike seda pole teadlased küll saanud uurida nõnda palju, kui tahtnuks. Sest reliikvia on reliikvia, ja sellest tükikeste eemaldamine pole katoliku kiriku meelest sünnis. Siiski jõuti 1988. aastal niikaugele, et kangast eraldati imeväike tükike, mis siis jagati maailma eri laborite vahel laiali.

Radiosüsinikumeetodil tehtud dateeringud näitasid, et kangas pärineb 13.–14. sajandist. Loomulikult saab iga radiosüsinikudateeringut vaidlustada, mida kanga jumaliku päritolu pooldajad ka varmalt tegid.

Torino surilina uuringud aga muudkui jätkuvad. Kuna füüsilist materjali on vähe, tuleb teadlastel läbi ajada piskuga, mis näiteks 2002. aasta restaureerimisest üle jäi. Selle põhjal avastasid itaalia teadlased, et lina tagaküljel on veel teine, esikülje kujutist meenutav kujutis.

1978. aastal avaldas tuntud USA keemik Walter McCrone oma tulemused, milles ta kinnitab, et punased plekid kangal pole veri, vaid punane ooker ja temperavärv. Sellega läks ta lepitamatusse vastuollu töörühma teiste liikmetega.

Arvamused üha lahknevad. Näiteks küsimuses, kuidas kujutis tekkida saanuks. Üks pakutud võimalusi on, et gaasid, mida keha pärast surma eritab, on väga reaktsioonivõimelised ja võisid lina mõjutada. See aga ei seleta, miks kujutis on nii hästi säilinud.

Möödunud aasta algul avaldati ühes keemiaajakirjas artikkel, milles keemik Raymond Rogers kinnitab, et lina tselluloosifiibrist on leitud märke süsivesinikest – tärklisest ja suhkrust. Kui suhkrut kuumutada, tekib karamell, ja nõnda võisidki lina mõned osad kollaseks värvuda. Tulekahjusid on lina jaoks ju jätkunud.

2005. aasta märtsis avaldas Ameerika amatööruurija Nathan Wilson oma eksperimendi tulemused. Ta oli asetanud päikesevalguse kätte musta värvi lina ja katnud selle klaasiga, millele oli kantud Torino lina kujutis. Tema väitel oli tulemus samasugune, nagu on pühal linal. Samas on reliikvia kanga materjalilt leitud õietolmu, mis väidetavalt sarnaneb Jeruusalemmas kevadeti õitsevate taimede õietolmuga.

Ja nii edasi, ja nii edasi. Kui eelmine paavst tahtis reliikviat rahvale näidata ja selle saladuse jälile saada, siis praeguseks on Püha Tool võtnud seisukoha, et on igaühe enda asi, kas uskuda kanga seotust Kristuse surmaga või mitte. Uuringuid pole vaja.

Logged

Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Ps 139:14
sebastjan
Külaline


E-mail
Re:Torino surilina
« Vasta #20 on: 18.02.2006, kell 18:37 »

Kelle usk rajaneb mingitel teaduslikel faktidel ja surilinal, see peaks oma usu korralikult läbimõtlema. Usku ei saa tõestada ega ümberlükata, muidu polekski see ju usk.
Ja see, kas see surilina nüüd tõesti kuulus Jeesusele või kellegile teisele või on üldse kavalpeade poolt võltsitud ei oma usulises vaatevinklis mitte mingisugust tähtsust.
Logged
akvila
Külaline


E-mail
Re:Torino surilina
« Vasta #21 on: 03.03.2006, kell 20:05 »

Usku ei saa tõestada ega ümberlükata, muidu polekski see ju usk.
Minu meelest usus peab küll faktid,ehk fundament olema ,kui seda ei ole  ,on see kui tühja peale ehitatud maja.
Heebr11:1
1. Aga usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta.
Et olla veendunud ,peab see millegi põhinema, muidugi Piibel on kindlaim alus.
Logged
Margus
Külaline


E-mail
Re:Torino surilina
« Vasta #22 on: 07.03.2006, kell 00:30 »

Mis siis on see kindel veendumus?  Grin
Logged
akvila
Külaline


E-mail
Re:Torino surilina
« Vasta #23 on: 12.03.2006, kell 22:37 »

Torino surilina ei vasta Piibli kirjeldusele
jh20:6,7
6. Siis tuli Siimon Peetrus, kes teda järgis, ja läks haua sisse. Ja ta näeb surnulinad maas olevat,
7. ja higirätiku, mis oli Tema pea peal olnud, et see ei ole surnulinadega maas, vaid on isepäinis kokku mähitud teises kohas.

surnulinad ja higirätik pea peal olid eraldi.
higirätik pea peal oli  väiksem. Torino surilina on suuremate möötudega ja ühes tükis, nii et see saanud olla sama mis Jeesuse peal oli.
Logged
LXX
Moderaator
Tegija
*****
Offline

Sugu: Naine
Vastust: 827


Jeesus elab!


WWW
Re:Torino surilina
« Vasta #24 on: 13.03.2006, kell 21:43 »

Mis tähtsust on mingil surilinal meie usu suhtes? Kas meie usume mingeid kahtlasi reliikviaid? Mingit jõudu omavaid esemeid? Antud juhul palakat. Ei saa aru, miks seda lina püütakse kogu aeg omistada Jeesusele?  Miks selle ümber tolmu keerutatakse?Kellele see vajalik on? Arusaamatu, kallid kaasusklikud.
Logged

Aikaterine
Külaline


E-mail
Re:Torino surilina
« Vasta #25 on: 13.03.2006, kell 22:10 »

Mis tähtsust on mingil surilinal meie usu suhtes?
Kui oleks tõestatud, et see lina kattis meie Issanda Jeesuse ihu ja sellel olev kujutis on tõesti Tema maise näo jäädvustus - kas siis oleks sellel tähtsust?
Logged
kantor
Usaldatav foormulane
Wana kala
*****
Offline

Vastust: 1451


alguses oli vaikus... ja siis lõi Jumal muusika


Re:Torino surilina
« Vasta #26 on: 13.03.2006, kell 22:10 »

Mis tähtsust on mingil surilinal meie usu suhtes? Kas meie usume mingeid kahtlasi reliikviaid?

kes on see meie, kelle nimel sa nii tuliselt siin sõna võtad?
Logged

Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Ps 139:14
LXX
Moderaator
Tegija
*****
Offline

Sugu: Naine
Vastust: 827


Jeesus elab!


WWW
Re:Torino surilina
« Vasta #27 on: 13.03.2006, kell 22:28 »

Ei oleks mingit tähtsust, Amelie. Sest usk ei rajane linale ega teaduslikele tõestustele selle lina kohta, vaid Jumala Sõnale. Nii on Jumal seadnud.
Kantor. Eks need meie ole sina ja mina. Kui mõlemad oleme Jumala lapsed.  
Logged

Aikaterine
Külaline


E-mail
Re:Torino surilina
« Vasta #28 on: 13.03.2006, kell 22:30 »

Ei oleks mingit tähtsust, Amelie. Sest usk ei rajane linale ega teaduslikele tõestustele selle lina kohta, vaid Jumala Sõnale.
Aga miks sa risti ja piibliraamatut millekski enamaks pead, kui lihtsalt märgiks ja raamatuks?
Logged
LXX
Moderaator
Tegija
*****
Offline

Sugu: Naine
Vastust: 827


Jeesus elab!


WWW
Re:Torino surilina
« Vasta #29 on: 13.03.2006, kell 22:45 »

Jah, Amelie. Piibel jääkski ainult trükimustaks ja paberiks. Igas Jumala lapses asuv PV  on piibli sõna elavakstegija. Alles siis saab see Sõna uskliku jaoks isiklikuks tõeks, millest tal kasu on. See on siis tema oma. Piibel ja rist ei ole mingid "maagilised märgid", millel mingi jõud on.
Logged

Leheküljed: 1 [2] 3 | Liigu üles Prindi 
« eelmine järgmine »
Otsetee:  

Registreeri ennast foorumi kasutajaks

KRISTLIKUD VEEBILEHED - SOOVITAME

Evolutsioon

Kristlik Wärav Kristlastest Fotosõbrad ONLINE PIIBEL Kristlastest Kunstisõbrad

MÕISTA JUMALA KALENDRIT

IGAVIK EI OOTA IISRAEL SAA VABAKS

KRISTLIKUD FILMID

 


Eesti Kristlik Foorum
- CopyRight © 2001 Kõik Õigused Kaitstud

Käesoleval koduleheküljel sisalduva informatsiooni taasavaldamine, kopeerimine, muutmine, tsiteerimine ja levitamine on keelatud! Foorumis olevad artiklid ja postitused on intellektuaalne omand ning Autorikaitse Seadusega kaitstav publitsistika teosed AÕS §4.3.1. Soovid neid tekste kasutada, siis selleks võta ühendust foorumi administraatoriga või Kristlik Meedia kontaktisikuga. Saanud loa, seerjärel võid antud tekstimaterjale vääramata kujul, vastavalt headele tavadele ja allika äranäitamisega kasutada!

Saates ja avaldades materjali Eesti kristlikus Foorumis annate Te veebilehe haldajale õiguse eeltoodud materjali kasutamiseks. Saatjal ei ole õigust veebilehe haldajatelt poolt materjali kasutamise eest esitada mingeid rahalisi nõudeid. Veebilehe haldajatel on õigus reprodutseerida, levitada ja esitada selliseid materjale lisades autori poolt materjali saatmisel/avaldamisel avaldatud nime. Ühelgi kolmandal isikul ei ole õigust kasutada Eesti Kristlik Foorumi koduleheküljel avaldatud materjale ilma veebilehe haldajatekirjaliku loata.

Veebilehe haldajad ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest. Eesti Kristlik Foorumi on kommentaarikeskus s.o. tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Artiklile lisatud kommentaaride eest vastutab kommentaaride autor, kes on ühtlasi ka nende kommentaaride avaldaja. Forumi kodukord keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis ei lähe kokku meie foorumi kodukorra ja reeglitega. Eesti Kristlik Foorumi administraatorid kustutavad selliseid kommentaare ja postitusi ilma ettehoiatamata.

CopyRight õigusega kaitstud materjalide kaitstus - (Kõik Õigused Kaitstud) Sama vormi saab kasutada kui sa näed alastuse/seksuaalsuse väärkasutamist, sind tülitatakse - noritakse, sulle saadetakse spämmi vüi mõnel muul põhjusel! Saada kaebus

Copyrighted Material Policy - Report Abuse (Copyrighted Material, Pornography, Harassment, Spam) KristlikMeedia strives to enforce its Terms of Service to the fullest extent possible. Deletion requests are processed within 12-48 hours.

Tehniline teostus ja kodulehe majutus Kristlik Meedia © 2001 All Rights Reserved. No spam